DESTILLEERITUD ALKOHOOLSED JOOGID

• Sissejuhatus
• Destilleeritud alkohoolsed joogid
  • Piiritus
  • Viin
  • Džinn
  • Brändi
  • Konjak
  • Tekiila
  • Viski
  • Rumm
  • Liköörid
• Õppeülesanne 1
• Õppeülesanne 2
• Õppeülesanne 3
• Iseseisevtöö
• Destilleeritud alkohoolsete jookide serveerimine
• Enesekontrollitest
• Alkohol ja ohutus

• Prindi vaade
• Sisukaart

Viski

Viski on tammevaadis laagerdunud kange, 40–50% alkoholisisaldusega destilleeritud jook, mille lähteaineks on teravili – oder, mais, nisu, rukis.

Iga maa viskitootmisel on omad iseärasused – šotlased segavad oma viski, iirlased destilleerivad selle, ameeriklased matkivad iirlasi ning jaapanlased omakorda šotlasi (www.prike.ee).

Linnaseviski (malt whiskey). Valmistatakse idandatud odrast. Vastavalt koostisele ja päritolule liigitatakse linnaseviski omakorda:

tõrrelinnaseviskiks (vatted malt), mitme linnaseviski seguks (pure malt), ühe destilleerimiskoja valikseguks (single malt), vaadikangusega linnaseviskiks (cask strenght) ning valikvaadi linnaseviskiks (single barrel) (www.prike.ee).

Linnaseviski valmistamine

• Linnaseviski saab oma iseloomuliku turbasuitsuse lõhna ja maitse odrast, mis linnastatakse kuivatamise teel lahtistes turbaga köetavates ahjudes.
• Jahtunud linnased segatakse jämedaks jahuks jahvatatult kuuma vette, mis pumbatakse meskitünni ning segatakse, kuni linnastes sisalduvad suhkrud (maltoos, glükoos, sahharoos) on lahustunud. 
• Kestad eemaldatakse ning magus virre, millele on lisatud pärm, fermenteeritakse. Saadud 5–9% alkoholisisaldusega pajaõlut e washi destilleeritakse kaks korda traditsioonilisel pada-destillatsioonimeetodil. Esimese, nn wash stillii käigus saadakse 18–22% alkoholisisaldusega baasalkohol e low wine, millest vaid parimate omadustega keskosa e central cut suunatakse teistkordsele destilleerimisele. 
• Järgneb vähemalt kolm aastat vältav laagerdumine vanades, enamasti ameerika päritolu tammevaatides. 

Seguviski (blended whiskey) saadakse ühe või mitme linnaseviski segamisel teraviljaviskidega. Parimad seguviskid sisaldavad suurt hulka väga kvaliteetseid ühelinnaseviskisd, mida on segatud omavahel ja ka kvaliteetse teraviljaviskiga. Seguviski alaliik on Bourboni viski (bourbon whiskey), mis koosneb eri teraviljadest (oder, mais rukis ja nisu).

Teraviljaviski (grain whisky). Valmistatakse idandamata odrast, nisust või maisist. Teraviljaviskid on odavamad kui seguviskid.

Rukkiviski (rye whisky). Seda nimetust kasutatakse peamiselt Kanadas. Mõiste ei ole paraku väga täpne: enamasti on joogis rukkiviskit vähem kui 10%. Jook koosneb siiski valdavalt alkoholist, mis on tehtud maisist ja nisust.

 

Šoti viski valmistamine