URL: tareke.vkhk.ee/eope/koddala2/?Destilleeritud_alkohoolsed_joogid___Tekiila

Tekiila

 
Tekiila (tequila) on sinise agaavi käärinud mahlast (pulque) destilleerimise teel valmistatud alkohoolne jook. 

Vastvalt riiklikele DOT (Denomination of Origin Tequila) ja NOM (Norma Officiale Mexicana de Calidad) määratlustele toodetakse ehtsat tekiilat ainult kindlalt piiritletud 200 km² suurusel maa-alal Mehhiko edelaosas. Lisaks Jaliscole, mis on parim ja vanim teadaolev sinise agaavi kasvupiirkond, hõlmab see veel nelja regiooni: Guanajuato, Tamaulipas, Nayarit, Michoacan.

Liilialiste sugukonda kuuluv metsik agaavitaim kasvab vabas looduses 4–5 meetri kõrguseks, et siis õitsemise, viljumise ja seemnete valmimise järel loomulikku surma surra. Tekiila valmistamiseks kasutatakse mitte agaavi vilja – õitsemise järel moodustuvat seemnekoda varre tipus, vaid hiiglaslikku ananassi meenutavat piñat – küpse agaavitaime paksenenud juurekaela ja lihakat varrekodarikku. 

 aggav.jpg

Joonis 1. Tekilla agaav

Viljeldavatel agaaviväljadel, mille elutsükliks loetakse 8–12 aastat, „nuumatakse" piñasid - nende tipmised õiealgetega varreosad lõigatakse varakult maha.


Tekiila valmistamine:



Tekiilad jagunevad:
  1. silver – nimetatakse veel blanco´ks ehk plato´ks. See jook on alla 60 päeva vana, tugeva aroomi ja kareda maitsega.
  2. gold – ei sisalda 100% sinist agaavi, sisaldab sageli lisandeid, nt. karamelli. Jook on kare, mõnikord magusa maitsega.
  3. reposado – teisisõnu puhanud tekiila on küpsenud metal- või tammevaadis kuus kuud kuni aasta. Maitselt silver´i ja ańejo vahepealne.
  4. ańejo (´laagerdunud`) - mahe tekiila, mis laagerdub tammepuust vaadis vähemalt ühe aasta, eksklusiivsemad margid isegi 8 aastat. Maitse on rafineeritud, pehme, täidlane.

Tekiila valmistamine

 

tequila.jpg

 Joonis 2. Erinevad tekiilad.