Кonjak on valgetest viinamarjadest (peamiselt Ugni Blanc sordist, vähesel määral ka Colombard ja Folle Blance) valmistatud brändi, mida toodetakse Cognac'i linnas ja maakonnas.
Valmistamiseks kasutatavad viinamarjad peavad olema kasvanud Prantsusmaal rangelt kindlaks määratud piirkondades - Charentes'es ja Charente-Maritime'is.
Kogu piirkond on jaotatud kasvualadeks (cru - pr.k.) vastavalt pinnase omadustele ja klimaatilisele eripärale, mis mõjutavad lõpp-produkti omadusi.
Joonis. 2 Konjaki tootmispiirkonnad.
Konjaki valmistamine
Paralleelselt saagikoristusega, mis algab septembri 3.–4. nädalal, käib seal ka viinamarjade töötlemine ning veini kääritamine. Järgnev destillatsiooniperiood, mille algus pole reglementeeritud, käivitub tavaliselt novembris ning peab olema lõppenud hiljemalt 31. märtsiks. Destilleerimine toimub traditsioonilisel viisil padadestillaatorites.
Esimesel korral saadav eaux-de-vie [ou de vi] ehk brouillis on 28–30% alkoholisisaldusega toorpiiritus. Peale teist destilleerimist, mida nimetatakse bonne chauffe, eraldatakse sellest konjakipiirituse parimate omadustega südamik ehk nn coeur, mille alkoholisisaldus on 68–72%.
Järgneb vähemalt kaks aastat vältav laagerdumine tammevaatides. Enamasti on vaadid Limousini, vahel ka Troncais’i või Allier’i päritolu
Konjaki destileerimine
Konjaki ajalugu
Joonis 3. Valik konjaki kaubamärke
Vastavalt BNIC (Bureau National Interprofessionnel du Cognac) on konjaki ametlikud kvaliteediklassid järgmised:
Ka Cognaci piirkonnas tehtud jooki ei ole lubatud nimetada konjakiks, kui see ei vasta täpsetele kriteeriumitele, mille on kehtestanud konjaki tootmist korraldav ja juhtiv asutus Bureau National Interprofessionel du Cognac (BNIC).